Nii astun vastu päikesele,
Mantel kui keep õlgadel.
Annan ruumi, õhku, vabadust väikesele,
Hingele, kes õpib taas seisma oma jalgadel.
Õhk mu ümber tundub klaarim,
Maapind toetab iga sammu.
Ja nii näibki, et maailm,
kuhu olen astunud täna, oli olemas ju ammu!